eesti » esperanto | 58 [viiskümmend kaheksa] | Kehaosad

58 [kvindek ok] Korpopartoj

Ma joonistan meest.	Mi desegnas viron.
Esiteks pea.	Unue la kapon.
Mees kannab mütsi.	La viro surhavas ĉapelon.
Juukseid ei ole näha.	La haroj ne videblas.
Kõrvu ei ole samuti näha.	Ankaŭ la oreloj ne videblas.
Selga ei ole ka näha.	Ankaŭ la dorso ne videblas.
Ma joonistan silmad ja suu.	Mi desegnas la okulojn kaj la buŝon.
Mees tantsib ja naerab.	La viro dancas kaj ridas.
Mehel on pikk nina.	La viro havas longan nazon.
Ta kannab keppi käes.	Li portas lambastonon en siaj manoj.
Ta kannab ka salli ümber kaela.	Li surhavas ankaŭ koltukon ĉirkaŭ sia kolo.
On talv ja külm.	Vintras kaj malvarmas.
Käed on tugevad.	La brakoj estas muskolaj.
Jalad on samuti tugevad.	La gamboj ankaŭ estas muskolaj.
See mees on lumest.	La viro estas el neĝo.
Ta ei kanna pükse ega mantlit.	Li surhavas nek pantalonon nek mantelon.
Kuid see mees ei külmeta.	Sed la viro ne frostiĝas.
Ta on lumemees.	Li estas neĝhomo.

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...