eesti » esperanto | 57 [viiskümmend seitse] | Arsti juures

57 [kvindek sep] Ĉe la kuracisto

Mul on aeg arsti juures.	Mi havas rendevuon ĉe la kuracisto.
Mu aeg on kella kümneks.	Mi havas rendevuon je la deka horo.
Kuidas on teie nimi?	Kiel vi nomiĝas?
Palun võtke ootetoas istet.	Bonvolu sidiĝi en la atendejo.
Arst tuleb kohe.	La kuracisto tuj venos.
Kus te kindlustatud olete?	Kie vi estas asekurata?
Mis saan ma teie heaks teha?	Kion mi faru por vi?
On teil valud?	Ĉu vi havas dolorojn?
Kus teil valutab?	Kie doloras al vi?
Mul on pidevalt seljavalud.	Mi ĉiam havas dorsdolorojn.
Mul on tihti peavalud.	Mi ofte havas kapdolorojn.
Mul on mõnikord kõhuvalud.	Mi foje havas ventrodolorojn.
Võtke palun ülakeha paljaks!	Bonvolu senvestigi vian supron!
Heitke palun voodile!	Bonvolu kuŝiĝi sur la tablon.
Vererõhk on korras.	Via sangopremo estas normala.
Ma teen teile süsti.	Mi injekcias vin.
Ma annan teile tablette.	Mi preskribas al vi pilolojn.
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti.	Mi donas al vi preskribon por la apoteko.

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!