eesti » katalaani | 91 [üheksakümmend üks] | Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [noranta-u] Subordinades amb que 1

Ilm läheb võib-olla homme paremaks.	El temps probablement serà millor demà.
Kust te teate seda?	Com ho sap?
Ma loodan, et see läheb paremaks.	Espero que serà millor.
Ta tuleb päris kindlalt.	Segur que vindrà (ell).
On see kindel?	És segur?
Ma tean, et ta tuleb.	Sé que vindrà.
Ta helistab kindlasti.	Segur que trucarà.
Tõesti?	De debò?
Ma arvan, et ta helistab.	Crec que trucarà.
See vein on kindlasti vana.	El vi probablement és vell.
Teate te seda kindlalt?	N’està segur?
Ma pakun, et see on vana.	Suposo que és vell.
Meie ülemus näeb hea välja.	El nostre cap és ben plantat.
Arvate?	Vol dir?
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja.	Fins i tot em sembla molt guapo.
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber.	El cap segur que té una xicota.
Arvate tõesti?	Ho creu de debò?
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber.	És ben possible que tingui una xicota.

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...