eesti » katalaani | 71 [seitsekümmend üks] | midagi tahtma

71 [setanta] voler alguna cosa

Mida te tahate?	Què voleu?
Tahate te jalgpalli mängida?	Voleu jugar a futbol?
Tahate te sõpru külastada?	Voleu visitar uns amics?
tahtma	voler
Ma ei taha hiljaks jääda.	No vull arribar tard.
Ma ei taha sinna minna.	No hi vull anar.
Ma tahan koju minna.	Vull anar a casa.
Ma tahan koju jääda.	Vull quedar-me a casa.
Ma tahan üksi olla.	Vull estar sol / -a.
Tahad sa siia jääda?	Vols quedar-te aquí?
Tahad sa siin süüa?	Vols menjar aquí?
Tahad sa siin magada?	Vols dormir aquí?
Tahate te homme ära sõita?	Vol marxar demà?
Tahate te homseni jääda?	Vol quedar-se fins a demà?
Tahate te arve alles homme maksta?	Vol pagar el compte demà?
Tahate te diskole minna?	Voleu anar a la discoteca?
Tahate te kinno?	Voleu anar al cinema?
Tahate te kohvikusse?	Vols anar a la cafeteria?

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!