eesti » katalaani | 58 [viiskümmend kaheksa] | Kehaosad

58 [cinquanta-vuit] Les parts del cos

Ma joonistan meest.	Dibuixo un home.
Esiteks pea.	Primer el cap.
Mees kannab mütsi.	L’home porta un barret.
Juukseid ei ole näha.	Els cabells no es veuen.
Kõrvu ei ole samuti näha.	Les orelles tampoc es veuen.
Selga ei ole ka näha.	L’esquena tampoc es veu.
Ma joonistan silmad ja suu.	Dibuixo els ulls i la boca.
Mees tantsib ja naerab.	L’home balla i riu.
Mehel on pikk nina.	L’home té un nas llarg.
Ta kannab keppi käes.	(Ell) porta un bastó a les mans.
Ta kannab ka salli ümber kaela.	També porta una bufanda al voltant del coll.
On talv ja külm.	És l’hivern i fa fred.
Käed on tugevad.	Els braços són musculats.
Jalad on samuti tugevad.	Les cames són musculoses.
See mees on lumest.	L’home és de neu.
Ta ei kanna pükse ega mantlit.	(Ell) no porta ni pantalons ni abric.
Kuid see mees ei külmeta.	Però l’home no té fred.
Ta on lumemees.	És un ninot de neu.

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...