Sõnaraamat

MP3

23 [kakskümmend kolm]

Võõrkeelte õppimine

23 [vint-i-tres]	Aprendre llengües estrangeres

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2025 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

Kus te hispaania keelt õppisite?	O_ h_ a_r_s l_e_p_n_o_? On ha après l’espanyol? O_ h_ a____ l__________ On ha après l’espanyol? __ __ _____ ___________ On ha après l’espanyol?
Oskate te ka portugali keelt?	P_r_a p_r_u_u_s t_m_é_ Parla portuguès també? P____ p________ t_____ Parla portuguès també? _____ _________ ______ Parla portuguès també?
Jah, ja ma oskan ka veidi itaalia keelt.	S_, i t_m_é p_r_o u_a m_c_ d_i_a_i_. Sí, i també parlo una mica d’italià. S__ i t____ p____ u__ m___ d________ Sí, i també parlo una mica d’italià. ___ _ _____ _____ ___ ____ _________ Sí, i també parlo una mica d’italià.

Ma arvan, et te räägite väga hästi.	P_n_o q_e p_r_a m_l_ b_. Penso que parla molt bé. P____ q__ p____ m___ b__ Penso que parla molt bé. _____ ___ _____ ____ ___ Penso que parla molt bé.
Need keeled on äärmiselt sarnased.	L_s l_e_g_e_ s_a_s_m_l_n_ Les llengües s’assemblen. L__ l_______ s___________ Les llengües s’assemblen. ___ ________ ____________ Les llengües s’assemblen.
Ma saan teist hästi aru.	L_s p_c c_m_r_n_r_ b_. Les puc comprendre bé. L__ p__ c_________ b__ Les puc comprendre bé. ___ ___ __________ ___ Les puc comprendre bé.

Kuid rääkida ja kirjutada on raske.	P_r_ p_r_a_-_e i e_c_i_r_’_ é_ d_f_c_l_ Però parlar-ne i escriure’n és difícil. P___ p________ i e_________ é_ d_______ Però parlar-ne i escriure’n és difícil. ____ _________ _ __________ __ ________ Però parlar-ne i escriure’n és difícil.
Ma teen veel palju vigu.	E_c_r_ f_i_ u_ m_n_ d_e_r_r_. Encara faig un munt d’errors. E_____ f___ u_ m___ d________ Encara faig un munt d’errors. ______ ____ __ ____ _________ Encara faig un munt d’errors.
Palun parandage mind alati.	N_ d_b_i a c_r_e_i_-_e_ s_ u_ p_a_. No dubti a corregir-me, si us plau. N_ d____ a c___________ s_ u_ p____ No dubti a corregir-me, si us plau. __ _____ _ ____________ __ __ _____ No dubti a corregir-me, si us plau.

Teie hääldus on päris hea.	L_ s_v_ p_o_u_c_a_i_ é_ m_l_ b_n_. La seva pronunciació és molt bona. L_ s___ p___________ é_ m___ b____ La seva pronunciació és molt bona. __ ____ ____________ __ ____ _____ La seva pronunciació és molt bona.
Teil on väike aktsent.	T_ u_ l_e_g_r a_c_n_. Té un lleuger accent. T_ u_ l______ a______ Té un lleuger accent. __ __ _______ _______ Té un lleuger accent.
Teie päritolust saab aru.	E_ p_t e_d_v_n_r d_o_ v_. Es pot endevinar d’on ve. E_ p__ e________ d___ v__ Es pot endevinar d’on ve. __ ___ _________ ____ ___ Es pot endevinar d’on ve.

Mis on teie emakeel?	Q_i_a é_ l_ s_v_ l_e_g_a m_t_r_a_ Quina és la seva llengua materna? Q____ é_ l_ s___ l______ m_______ Quina és la seva llengua materna? _____ __ __ ____ _______ ________ Quina és la seva llengua materna?
Käite te keelekursusel?	Q_e f_ a_g_n c_r_ d_ l_e_g_a v_s_è_ Que fa algun curs de llengua vostè? Q__ f_ a____ c___ d_ l______ v_____ Que fa algun curs de llengua vostè? ___ __ _____ ____ __ _______ ______ Que fa algun curs de llengua vostè?
Millist õppematerjali te kasutate?	Q_i_ m_t_r_a_ u_i_i_z_? Quin material utilitza? Q___ m_______ u________ Quin material utilitza? ____ ________ _________ Quin material utilitza?

Ma ei tea hetkel, kuidas seda nimetatakse.	A_a m_t_i_ n_ m_’_ r_c_r_o d_l n_m_ Ara mateix no me’n recordo del nom. A__ m_____ n_ m___ r______ d__ n___ Ara mateix no me’n recordo del nom. ___ ______ __ ____ _______ ___ ____ Ara mateix no me’n recordo del nom.
Mul ei tule see nimi meelde.	E_ t_t_l n_ e_ v_ a l_ m_m_r_a_ El títol no em ve a la memòria. E_ t____ n_ e_ v_ a l_ m_______ El títol no em ve a la memòria. __ _____ __ __ __ _ __ ________ El títol no em ve a la memòria.
Ma unustasin selle.	L_h_ o_l_d_t_ L’he oblidat. L___ o_______ L’he oblidat. ____ ________ L’he oblidat.

Sõnaraamat

Slaavi keeled

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus