Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  31-40  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   rootsi   >   Sisukord


31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

 


31 [trettioett]

På restaurangen 3

 

 

 Klõpsa teksti! arrow
  
Ma sooviksin eelrooga.
Ma sooviksin salatit.
Ma sooviksin suppi.
 
 
 
 
Ma sooviksin magustoitu.
Ma sooviksin koorega jäätist.
Ma sooviksin puuvilju või juustu.
 
 
 
 
Me sooviksime hommikust süüa.
Me sooviksime lõunat süüa.
Me sooviksime õhtust süüa.
 
 
 
 
Mida te hommikusöögiks soovite?
Saiake marmelaadi ja meega?
Röstsai vorsti ja juustuga?
 
 
 
 
Keedetud muna?
Praetud muna?
Üks omlett?
 
 
 
 
Palun veel üks jogurt.
Palun veel soola ja pipart.
Palun veel üks klaas vett.
 
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  31-40  | Free Android app | Free iPhone app

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...

Arvake ära, mis keelega tegu on!

______ keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. ______ keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud ______ keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid.

Iga ______lane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. ______ keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. ______ keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. ______ keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist ______ keelt õppida tahetakse!

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  31-40  | Free Android app | Free iPhone app

 

Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
© Copyright 2007 - 2015 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - rootsi algajatele