81 [kaheksakümmend üks] |
Minevik 1
|
![]() |
81 [åttoiett] |
||
Förfluten tid 1
|
| |||||
kirjutama
| |||||
Ta kirjutas kirja.
| |||||
Ja tema kirjutas kaardi.
| |||||
lugema
| |||||
Ta luges ajakirja.
| |||||
Ja ta luges raamatut.
| |||||
võtma
| |||||
Ta võttis sigareti.
| |||||
Ta võttis tüki šokolaadi.
| |||||
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu.
| |||||
Ta oli laisk, kuid tema oli usin.
| |||||
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas.
| |||||
Tal ei olnud raha vaid võlad.
| |||||
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust.
| |||||
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi.
| |||||
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu.
| |||||
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu.
| |||||
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne.
| |||||
Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli... |
Arvake ära, mis keelega tegu on! Läti keel kuulub balti keelte idagruppi. Seda räägib rohkem kui 2 miljonit inimest. Läti keel on kõige lähemalt suguluses leedu keelega. Sellest hoolimata ei ole need kaks keelt üksteisele väga sarnased. Võib juhtuda, et leedulane ja lätlane räägivad omavahel vene keeles. Samuti on läti keele struktuur vähem arhailine kui leedu keele oma. Traditsioonilistes lauludes ja luuletustes leidub veel palju vanu elemente. Need näitavad näiteks läti keele sugulust ladina keelega. Läti keele sõnavara on väga huvitavalt ülesehitatud. See sisaldab palju sõnu, mis pärinevad teistest keeltest. Nende hulka kuuluvad näiteks saksa, rootsi, vene või inglise keel. Mõned sõnad leiutati aga alles hiljuti, sest siiani nad lihtsalt puudusid. Läti keelt kirjutatakse ladina tähestikus ning rõhk on esimesel silbil. Grammatikal on palju eripärasid, mida teistes keeltes ei ole. Selle reeglid on aga alati selged ja arusaadavad. |
Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only! LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here. Imprint - Impressum © Copyright 2007 - 2020 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved. Contact book2 eesti - rootsi algajatele
|