eesti » slovaki | 77 [seitsekümmend seitse] | midagi põhjendama 3

77 [sedemdesiatsedem] niečo zdôvodniť 3

Miks te torti ei söö?	Prečo nejete tortu?
Ma pean alla võtma.	Musím schudnúť.
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma.	Nejem ju, pretože musím schudnúť.
Miks te õlut ei joo?	Prečo nepijete pivo?
Ma pean veel sõitma.	Musím ešte šoférovať.
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma.	Nepijem ho, pretože musím ešte šoférovať.
Miks sa kohvi ei joo?	Prečo nepiješ kávu?
See on külm.	Je studená.
Ma ei joo seda, sest see on külm.	Nepijem ju, pretože je studená.
Miks sa teed ei joo?	Prečo nepiješ ten čaj?
Mul ei ole suhkrut.	Nemám cukor.
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut.	Nepijem ho, pretože nemám cukor.
Miks te suppi ei söö?	Prečo nejete tú polievku?
Ma ei tellinud seda.	Neobjednal som ju.
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud.	Nejem ju, pretože som ju neobjednal.
Miks te liha ei söö?	Prečo nejete to mäso?
Ma olen taimetoitlane.	Som vegetarián.
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane.	Nejem ho, pretože som vegetarián.

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...