eesti » slovaki | 18 [kaheksateist] | Suurpuhastus

18 [osemnásť] Domáce upratovanie

Täna on laupäev.	Dnes je sobota.
Täna on meil aega.	Dnes máme čas.
Täna koristame me korterit.	Dnes upratujeme byt.
Ma puhastan vannituba.	Čistím kúpeľňu.
Mu mees peseb autot.	Môj muž umýva auto.
Lapsed puhastavad jalgrattaid.	Deti čistia bicykle.
Vanaema kastab lilli.	Stará mama polieva kvety.
Lapsed koristavad lastetoa ära.	Deti upratujú detskú izbu.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda.	Môj muž si upratuje svoj písací stôl.
Mina panen riided pesumasinasse.	Dávam prádlo do práčky.
Ma riputan pesu üles.	Vešiam prádlo.
Ma triigin pesu.	Žehlím prádlo.
Aknad on mustad.	Okná sú špinavé.
Põrand on must.	Dlážka je špinavá.
Nõud on mustad.	Riad je špinavý.
Kes aknad ära peseb?	Kto umýva okná?
Kes võtab tolmu?	Kto vysáva?
Kes peseb nõud?	Kto umýva riad?

Emakeel? Isakeel.

Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!