eesti » slovaki | 10 [kümme] | Eile – täna – homme

10 [desať] Včera – dnes – zajtra

Eile oli laupäev.	Včera bola sobota.
Eile olin ma kinos.	Včera som bol v kine.
Film oli huvitav.	Film bol zaujímavý.
Täna on pühapäev.	Dnes je nedeľa.
Täna ma ei tööta.	Dnes nepracujem.
Ma jään koju.	Zostanem doma.
Homme on esmaspäev.	Zajtra je pondelok.
Homme teen jälle tööd.	Zajtra zasa pracujem.
Ma töötan büroos.	Dnes pracujem v kancelárii.
Kes see on?	Kto je to?
See on Peter.	To je Peter.
Peter on õpilane.	Peter je študent.
Kes see on?	Kto je to?
See on Martha.	To je Marta.
Martha on sekretär.	Marta je sekretárka.
Peter ja Martha on sõbrad.	Peter a Marta sú priatelia.
Peter on Martha poiss-sõber.	Peter je Martin priateľ.
Martha on Peteri tüdruksõber.	Marta je Petrova priateľka.

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!