eesti » poola | 50 [viiskümmend] | Ujulas

50 [pięćdziesiąt] Na basenie

Täna on kuum.	Dzisiaj jest gorąco.
Lähme ujulasse?	Pójdziemy na basen?
Oleks sul tuju ujuma minna?	Masz ochotę pójść popływać?
Kas sul on rätik?	Masz ręcznik?
Kas sul on ujumispüksid?	Masz kąpielówki?
Kas sul on trikoo?	Masz strój kąpielowy?
Oskad sa ujuda?	Umiesz pływać?
Oskad sa sukelduda?	Umiesz nurkować?
Oskad sa vette hüpata?	Umiesz skakać do wody?
Kus on dušš?	Gdzie jest prysznic?
Kus on riietuskabiin?	Gdzie jest przebieralnia?
Kus on ujumisprillid?	Gdzie są okulary do pływania?
Kas vesi on sügav?	Czy ta woda jest głęboka?
Kas vesi on puhas?	Czy ta woda jest czysta?
Kas vesi on soe?	Czy ta woda jest ciepła?
Mul on külm.	Zimno mi.
Vesi on liiga külm.	Woda jest za zimna.
Ma lähen nüüd veest välja.	Wychodzę już z wody.

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...