eesti » leedu | 71 [seitsekümmend üks] | midagi tahtma

71 [septyniasdešimt vienas] ko norėti

Mida te tahate?	Ko (jūs) norite?
Tahate te jalgpalli mängida?	Ar norite žaisti futbolą?
Tahate te sõpru külastada?	Ar norite aplankyti draugus?
tahtma	norėti
Ma ei taha hiljaks jääda.	(Aš) nenoriu vėluoti.
Ma ei taha sinna minna.	(Aš) nenoriu ten eiti.
Ma tahan koju minna.	(Aš) noriu eiti namo.
Ma tahan koju jääda.	(Aš) noriu būti / likti namie.
Ma tahan üksi olla.	(Aš) noriu būti vienas / viena.
Tahad sa siia jääda?	Ar nori likti čia?
Tahad sa siin süüa?	Ar nori valgyti čia?
Tahad sa siin magada?	Ar nori miegoti čia?
Tahate te homme ära sõita?	Ar (jūs) norite rytoj išvažiuoti?
Tahate te homseni jääda?	Ar (jūs) norite pasilikti iki rytojaus?
Tahate te arve alles homme maksta?	Ar (jūs) norite apmokėti sąskaitą rytoj?
Tahate te diskole minna?	Ar norite į diskoteką?
Tahate te kinno?	Ar norite į kiną?
Tahate te kohvikusse?	Ar norite į kavinę?

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!