eesti » leedu | 36 [kolmkümmend kuus] | Ühistransport

36 [trisdešimt šeši] Viešasis miesto transportas

Kus asub bussipeatus?	Kur yra autobusų stotelė?
Milline buss sõidab kesklinna?	Kuris autobusas važiuoja į (miesto) centrą?
Millise liiniga peaksin sõitma?	Kuriuo numeriu man važiuoti?
Kas ma pean ümber istuma?	Ar man reikės persėsti?
Kus ma ümber istuma pean?	Kur man reikės persėsti?
Mis maksab pilet?	Kiek kainuoja bilietas?
Mitu peatust on kesklinnani?	Kiek stotelių yra iki centro?
Te peate siin väljuma.	Jums čia reikia išlipti.
Te peate tagant väljuma.	(Jūs) turite / Jums reikia išlipti pro galines duris.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast.	Kitas metro traukinys atvyks po 5 (penkių) minučių.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast.	Kitas tramvajus atvyks po 10 (dešimties) minučių.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast.	Kitas autobusas atvyks po 15 (penkiolikos) minučių.
Millal läheb viimane metroorong?	Kada važiuoja paskutinis metro traukinys?
Millal läheb viimane tramm?	Kada važiuoja paskutinis tramvajus?
Millal läheb viimane buss?	Kada važiuoja paskutinis autobusas?
Kas teil on pilet?	Ar turite bilietą?
Pilet? – Ei, mul ei ole.	Bilietą? — Ne, neturiu.
Siis peate te trahvi maksma.	Tai privalote / turite mokėti baudą.

Keelelised geeniused

Enamik inimesi on hea meel, kui nad oskavad üht võõrkeelt. Kuid on ka inimesi, kes enam kui 70 keeled. Nad kõik tekstid ladusalt rääkida ja kirjutada neid õigesti. Võib öelda, siis on inimesed, kes on hüper-polyglots. Mitmekeelsuse nähtus on olnud sajandeid. Paljud aruanded inimesed, kellel on selline Anne on. Kust see võime tuleb on ei ole veel põhjalikult uuritud. Selle kohta on mitmeid teaduslikke teooriaid. Mõned usuvad, mitmekeelsete üksikisikute ajud on struktureeritud erinevalt. See erinevus on eriti nähtav Broca keskus. Kõne on toodetud käesoleva osa aju. Selles valdkonnas rakud on ehitatud erinevalt mitut keelt valdavad inimesed. On võimalik, et nad töötlevad infot paremini tulemusena. Siiski täiendavaid lisauuringuid selle teooria on puudulikud. Ehk mis on otsustav on lihtsalt erakordne motivatsiooni. Lapsed õpivad teiste laste võõrkeele väga kiiresti. See on tingitud asjaolust, et nad tahavad sulanduvad mängides. Nad tahavad saada osa kontserni ja teistega suhtlemiseks. Olles seda öelnud, nende õppe edukus sõltub nende tahtmist lisada. Teine teooria eeldab Aivo asja kasvab õppe kaudu. Seega, mida rohkem õpime, lihtsam õppimine muutub. Keeled, mis sarnanevad üksteisega on ka lihtsam õppida. Nii õpib inimene, kes räägib Taani räägivad Rootsi või Norra kiiresti. Paljud küsimused on siiani vastuseta. Mis on kindlasti, aga on see, et luure ei mängi rolli. Mõned inimesed räägivad mitmeid keeli vaatamata madala luure. Kuid isegi suurima keelelise geenius vajab palju distsipliini. See on veidi lohutav, eks?