eesti » hispaani | 91 [üheksakümmend üks] | Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [noventa y uno] Oraciones subordinadas con que 1

Ilm läheb võib-olla homme paremaks.	Tal vez hará mejor tiempo mañana.
Kust te teate seda?	¿Cómo lo sabe (usted)?
Ma loodan, et see läheb paremaks.	Espero que haga mejor tiempo.
Ta tuleb päris kindlalt.	Seguro que viene.
On see kindel?	¿Seguro?
Ma tean, et ta tuleb.	Sé que vendrá.
Ta helistab kindlasti.	Seguro que llama.
Tõesti?	¿De verdad?
Ma arvan, et ta helistab.	Creo que llamará.
See vein on kindlasti vana.	El vino es seguramente viejo.
Teate te seda kindlalt?	¿Lo sabe (usted) con seguridad?
Ma pakun, et see on vana.	Creo / Supongo que es viejo.
Meie ülemus näeb hea välja.	Nuestro jefe tiene buen aspecto.
Arvate?	¿Usted cree?
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja.	Diría incluso que tiene muy buen aspecto.
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber.	Seguro que nuestro jefe tiene novia.
Arvate tõesti?	¿Lo cree (usted) de verdad?
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber.	Es muy posible que tenga novia.

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...