eesti » hispaani | 75 [seitsekümmend viis] | midagi põhjendama 1

75 [setenta y cinco] dar explicaciones 1

Miks te ei tule?	¿Por qué no viene (usted)?
Ilm on nii halb.	Hace muy mal tiempo.
Ma ei tule, sest ilm on nii halb.	No voy porque hace muy mal tiempo.
Miks ta ei tule?	¿Por qué no viene (él)?
Ta ei ole kutsutud.	Él no está invitado.
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud.	Él no viene porque no está invitado.
Miks sa ei tule?	¿Por qué no vienes (tú)?
Mul ei ole aega.	No tengo tiempo.
Ma ei tule, sest mul ei ole aega.	No voy porque no tengo tiempo.
Miks sa ei jää?	¿Por qué no te quedas (tú)?
Ma pean veel töötama.	Aún tengo que trabajar.
Ma ei jää, sest pean veel töötama.	No me quedo porque aún tengo que trabajar.
Miks te juba lähete?	¿Por qué se va (usted) ya?
Ma olen väsinud.	Estoy cansado /-a.
Ma lähen, sest olen väsinud.	Me voy porque estoy cansado /-a.
Miks te juba sõidate?	¿Por qué se va (usted) ya?
On juba hilja.	Ya es tarde.
Ma sõidan, sest juba on hilja.	Me voy porque ya es tarde.

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...