eesti » hispaani | 10 [kümme] | Eile – täna – homme

10 [diez] Ayer – hoy – mañana

Eile oli laupäev.	Ayer fue sábado.
Eile olin ma kinos.	Ayer estuve en el cine.
Film oli huvitav.	La película fue interesante.
Täna on pühapäev.	Hoy es domingo.
Täna ma ei tööta.	Hoy no trabajo.
Ma jään koju.	Me quedo en casa.
Homme on esmaspäev.	Mañana es lunes.
Homme teen jälle tööd.	Mañana vuelvo a trabajar.
Ma töötan büroos.	Trabajo en una oficina.
Kes see on?	¿Quién es éste?
See on Peter.	Éste es Pedro.
Peter on õpilane.	Pedro es estudiante.
Kes see on?	¿Quién es ésta?
See on Martha.	Ésta es Marta.
Martha on sekretär.	Marta es secretaria.
Peter ja Martha on sõbrad.	Pedro y Marta son novios.
Peter on Martha poiss-sõber.	Pedro es el novio de Marta.
Martha on Peteri tüdruksõber.	Marta es la novia de Pedro.

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!