eesti » inglise US | 81 [kaheksakümmend üks] | Minevik 1

81 [eighty-one] Past tense 1

kirjutama	to write
Ta kirjutas kirja.	He wrote a letter.
Ja tema kirjutas kaardi.	And she wrote a card.
lugema	to read
Ta luges ajakirja.	He read a magazine.
Ja ta luges raamatut.	And she read a book.
võtma	to take
Ta võttis sigareti.	He took a cigarette.
Ta võttis tüki šokolaadi.	She took a piece of chocolate.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu.	He was disloyal, but she was loyal.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin.	He was lazy, but she was hard-working.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas.	He was poor, but she was rich.
Tal ei olnud raha vaid võlad.	He had no money, only debts.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust.	He had no luck, only bad luck.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi.	He had no success, only failure.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu.	He was not satisfied, but dissatisfied.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu.	He was not happy, but sad.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne.	He was not friendly, but unfriendly.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!