Sõnaraamat

MP3

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

79 [nege en sewentig]	Byvoeglike naamwoorde 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2025 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

Mul on sinine kleit seljas.	E_ d_a ’_ b_o_ r_k_ Ek dra ’n blou rok. E_ d__ ’_ b___ r___ Ek dra ’n blou rok. __ ___ __ ____ ____ Ek dra ’n blou rok.
Mul on punane kleit seljas.	E_ d_a ’_ r_o_ r_k_ Ek dra ’n rooi rok. E_ d__ ’_ r___ r___ Ek dra ’n rooi rok. __ ___ __ ____ ____ Ek dra ’n rooi rok.
Mul on roheline kleit seljas.	E_ d_a ’_ g_o_n r_k_ Ek dra ’n groen rok. E_ d__ ’_ g____ r___ Ek dra ’n groen rok. __ ___ __ _____ ____ Ek dra ’n groen rok.

Ma ostan musta koti.	E_ k_o_ ’_ s_a_t s_k_ Ek koop ’n swart sak. E_ k___ ’_ s____ s___ Ek koop ’n swart sak. __ ____ __ _____ ____ Ek koop ’n swart sak.
Ma ostan pruuni koti.	E_ k_o_ ’_ b_u_n s_k_ Ek koop ’n bruin sak. E_ k___ ’_ b____ s___ Ek koop ’n bruin sak. __ ____ __ _____ ____ Ek koop ’n bruin sak.
Ma ostan valge koti.	E_ k_o_ ’_ w_t s_k_ Ek koop ’n wit sak. E_ k___ ’_ w__ s___ Ek koop ’n wit sak. __ ____ __ ___ ____ Ek koop ’n wit sak.

Mul on vaja uut autot.	E_ h_t ’_ n_w_ m_t_r n_d_g_ Ek het ’n nuwe motor nodig. E_ h__ ’_ n___ m____ n_____ Ek het ’n nuwe motor nodig. __ ___ __ ____ _____ ______ Ek het ’n nuwe motor nodig.
Mul on vaja kiiret autot.	E_ h_t ’_ v_n_i_e m_t_r n_d_g_ Ek het ’n vinnige motor nodig. E_ h__ ’_ v______ m____ n_____ Ek het ’n vinnige motor nodig. __ ___ __ _______ _____ ______ Ek het ’n vinnige motor nodig.
Mul on vaja mugavat autot.	E_ h_t ’_ g_r_e_l_k_ m_t_r n_d_g_ Ek het ’n gerieflike motor nodig. E_ h__ ’_ g_________ m____ n_____ Ek het ’n gerieflike motor nodig. __ ___ __ __________ _____ ______ Ek het ’n gerieflike motor nodig.

Seal üleval elab vana naine.	D_a_ b_ w_o_ ’_ o_ v_o_. Daar bo woon ’n ou vrou. D___ b_ w___ ’_ o_ v____ Daar bo woon ’n ou vrou. ____ __ ____ __ __ _____ Daar bo woon ’n ou vrou.
Seal üleval elab paks naine.	D_a_ b_ w_o_ ’_ d_k / v_t v_o_. Daar bo woon ’n dik / vet vrou. D___ b_ w___ ’_ d__ / v__ v____ Daar bo woon ’n dik / vet vrou. ____ __ ____ __ ___ _ ___ _____ Daar bo woon ’n dik / vet vrou.
Seal all elab uudishimulik naine.	D_a_ o_d_r w_o_ ’_ n_u_k_e_i_e v_o_. Daar onder woon ’n nuuskierige vrou. D___ o____ w___ ’_ n__________ v____ Daar onder woon ’n nuuskierige vrou. ____ _____ ____ __ ___________ _____ Daar onder woon ’n nuuskierige vrou.

Meie külalised olid toredad inimesed.	O_s g_s_e w_s g_w_ m_n_e_ Ons gaste was gawe mense. O__ g____ w__ g___ m_____ Ons gaste was gawe mense. ___ _____ ___ ____ ______ Ons gaste was gawe mense.
Meie külalised olid viisakad inimesed.	O_s g_s_e w_s h_f_i_e / b_l_e_d_ m_n_e_ Ons gaste was hoflike / beleefde mense. O__ g____ w__ h______ / b_______ m_____ Ons gaste was hoflike / beleefde mense. ___ _____ ___ _______ _ ________ ______ Ons gaste was hoflike / beleefde mense.
Meie külalised olid huvitavad inimesed.	O_s g_s_e w_s i_t_r_s_a_t_ m_n_e_ Ons gaste was interessante mense. O__ g____ w__ i___________ m_____ Ons gaste was interessante mense. ___ _____ ___ ____________ ______ Ons gaste was interessante mense.

Mul on armsad lapsed.	E_ h_t l_e_e k_n_e_s_ Ek het liewe kinders. E_ h__ l____ k_______ Ek het liewe kinders. __ ___ _____ ________ Ek het liewe kinders.
Aga naabritel on ulakad lapsed.	M_a_ d_e b_r_ h_t s_o_t_ k_n_e_s_ Maar die bure het stoute kinders. M___ d__ b___ h__ s_____ k_______ Maar die bure het stoute kinders. ____ ___ ____ ___ ______ ________ Maar die bure het stoute kinders.
Kas teie lapsed on head?	I_ u k_n_e_s s_e_? Is u kinders soet? I_ u k______ s____ Is u kinders soet? __ _ _______ _____ Is u kinders soet?

Sõnaraamat

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus