Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  61-70  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   sloveeni   >   Sisukord


70 [seitsekümmend]

midagi soovima

 


70 [sedemdeset]

nekaj imeti rad

 

 

 Klõpsa teksti! arrow
  
Kas te sooviksite suitsetada?
Kas te sooviksite tantsida?
Kas te sooviksite jalutama minna?
 
 
 
 
Ma sooviksin suitsetada.
Soovid sa sigaretti?
Ta soovib tuld.
 
 
 
 
Ma sooviksin midagi juua.
Ma sooviksin midagi süüa.
Ma sooviksin veidi puhata.
 
 
 
 
Ma sooviksin teilt midagi küsida.
Ma sooviksin teilt midagi paluda.
Ma sooviksin teile midagi välja teha.
 
 
 
 
Mida te soovite, palun?
Soovite te kohvi?
Või soovite te pigem teed?
 
 
 
 
Me soovime koju sõita.
Soovite te taksot?
Nad soovivad helistada.
 
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  61-70  | Free Android app | Free iPhone app

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et "hilistel" õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.

Arvake ära, mis keelega tegu on!

______ keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. ______ keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, ______ tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. ______ kiri pärineb aga aramea keelest. ______ keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned ______keelsed sõnad rasked hääldada.

Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. ______ keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. ______ keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. ______ keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  61-70  | Free Android app | Free iPhone app

 

Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
© Copyright 2007 - 2015 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - sloveeni algajatele