eesti » poola | 10 [kümme] | Eile – täna – homme

10 [dziesięć] wczoraj – dzisiaj – jutro

Eile oli laupäev.	Wczoraj była sobota.
Eile olin ma kinos.	Wczoraj byłem / byłam w kinie.
Film oli huvitav.	Ten film był interesujący.
Täna on pühapäev.	Dzisiaj jest niedziela.
Täna ma ei tööta.	Dzisiaj nie pracuję.
Ma jään koju.	Zostanę w domu.
Homme on esmaspäev.	Jutro jest poniedziałek.
Homme teen jälle tööd.	Jutro znowu pracuję. Jutro wracam do pracy.
Ma töötan büroos.	Pracuję w biurze.
Kes see on	Kto to jest?
See on Peter.	To jest Peter.
Peter on õpilane.	Peter jest studentem.
Kes see on	Kto to jest?
See on Martha.	To jest Martha.
Martha on sekretär.	Martha jest sekretarką.
Peter ja Martha on sõbrad.	Peter i Martha są przyjaciółmi.
Peter on Martha poiss-sõber.	Peter jest przyjacielem Marthy. / Peter jest chłopakiem Marthy.
Martha on Peteri tüdruksõber.	Martha jest przyjaciółką Petera. / Marta jest dziewczyną Petera.

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!