Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  91-100  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   itaalia   >   Sisukord


92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

 


92 [novantadue]

Frasi secondarie con che 2

 

 

 Klõpsa teksti! arrow
  
Mind ärritab, et sa norskad.
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood.
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled.
 
 
 
 
Ma arvan, et tal on arsti vaja.
Ma arvan, et ta on haige.
Ma arvan, et ta nüüd magab.
 
 
 
 
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega.
Me loodame, et tal on palju raha.
Me loodame, et ta on miljonär.
 
 
 
 
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus.
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas.
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki.
 
 
 
 
Mind rõõmustab, et te tulite.
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete.
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite.
 
 
 
 
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud.
Ma kardan, et me peame takso võtma.
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas.
 
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  91-100  | Free Android app | Free iPhone app

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...

Arvake ära, mis keelega tegu on!

______ keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt ______s ja Moldovas. Samuti on ______ keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid ______keelseid kogukondi. ______ keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. ______ keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel.

******lased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et ______ keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on ______ tähestikus mõningaid erimärke. ______ keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  91-100  | Free Android app | Free iPhone app

 

Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
© Copyright 2007 - 2015 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - itaalia algajatele