eesti » soome | 77 [seitsekümmend seitse] | midagi põhjendama 3

77 [seitsemänkymmentäseitsemän] perustella jotakin 3

Miks te torti ei söö	Miksi ette syö kakkua?
Ma pean alla võtma.	Minun täytyy laihduttaa.
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma.	En syö sitä, koska minun täytyy laihduttaa.
Miks te õlut ei joo	Miksi ette juo tuota olutta?
Ma pean veel sõitma.	Minun täytyy vielä ajaa.
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma.	Minä en juo sitä, koska minun täytyy vielä ajaa.
Miks sa kohvi ei joo	Miksi et juo tuota kahvia?
See on külm.	Se on kylmää.
Ma ei joo seda, sest see on külm.	Minä en juo sitä, koska se on kylmää.
Miks sa teed ei joo	Miksi et juo tuota teetä?
Mul ei ole suhkrut.	Minulla ei ole sokeria.
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut.	En juo sitä, koska minulla ei ole sokeria.
Miks te suppi ei söö	Miksi ette syö tuota keittoa?
Ma ei tellinud seda.	Minä en tilannut sitä.
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud.	Minä en syö sitä, koska en tilannut sitä.
Miks te liha ei söö	Miksi ette syö tuota lihaa?
Ma olen taimetoitlane.	Minä olen kasvissyöjä.
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane.	Minä en syö sitä, koska olen kasvissyöjä.

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...