Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  61-70 | Osta raamat!  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   inglise UK   >   Sisukord


67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

 


67 [sixty-seven]

Possessive pronouns 2

 

 

 Klõpsa teksti! arrow
  
prillid
Ta unustas oma prillid.
Kuhu ta siis oma prillid jättis?
 
 
 
 
kell
Ta kell on katki.
Kell ripub seinal.
 
 
 
 
pass
Ta kaotas enda passi.
Kuhu ta siis enda passi jättis?
 
 
 
 
nad – nende
Need lapsed ei leia endi vanemaid.
Aga sealt nende vanemad tulevadki!
 
 
 
 
Teie – teie
Kuidas teie reis oli, härra Müller?
Kus on teie naine, härra Müller?
 
 
 
 
Teie – teie
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt?
Kus on teie mees, proua Schmidt?
 
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  61-70 | Osta raamat!  | Free Android app | Free iPhone app

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!

Arvake ära, mis keelega tegu on!

______ keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et ______ keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. ______ keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet.

See-eest on aga 14 erinevat käänet. ______ keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes ______ keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. ****lased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  61-70 | Osta raamat!  | Free Android app | Free iPhone app

 

Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
© Copyright 2007 - 2015 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - inglise UK algajatele