eesti » kreeka | 71 [seitsekümmend üks] | midagi tahtma

71 [εβδομήντα ένα] θέλω κάτι

71 [ebdomḗnta éna] thélō káti

Mida te tahate?	Τι θέλετε; Ti thélete?
Tahate te jalgpalli mängida?	Θέλετε να παίξετε ποδόσφαιρο; Thélete na paíxete podósphairo?
Tahate te sõpru külastada?	Θέλετε να επισκεφτούμε φίλους; Thélete na episkephtoúme phílous?
tahtma	θέλω; thélō
Ma ei taha hiljaks jääda.	Δεν θέλω να αργήσω.; Den thélō na argḗsō.
Ma ei taha sinna minna.	Δεν θέλω να πάω.; Den thélō na páō.
Ma tahan koju minna.	Θέλω να πάω σπίτι.; Thélō na páō spíti.
Ma tahan koju jääda.	Θέλω να μείνω (στο) σπίτι.; Thélō na meínō (sto) spíti.
Ma tahan üksi olla.	Θέλω να μείνω μόνος / μόνη.; Thélō na meínō mónos / mónē.
Tahad sa siia jääda?	Θέλεις να μείνουμε εδώ; Théleis na meínoume edṓ?
Tahad sa siin süüa?	Θέλεις να φάμε εδώ; Théleis na pháme edṓ?
Tahad sa siin magada?	Θέλεις να κοιμηθούμε εδώ; Théleis na koimēthoúme edṓ?
Tahate te homme ära sõita?	Θέλετε να φύγετε αύριο; Thélete na phýgete aúrio?
Tahate te homseni jääda?	Θέλετε να μείνετε ως αύριο; Thélete na meínete ōs aúrio?
Tahate te arve alles homme maksta?	Θέλετε να πληρώσετε αύριο το λογαριασμό; Thélete na plērṓsete aúrio to logariasmó?
Tahate te diskole minna?	Θέλετε να πάμε στη ντίσκο; Thélete na páme stē ntísko?
Tahate te kinno?	Θέλετε να πάμε σινεμά; Thélete na páme sinemá?
Tahate te kohvikusse?	Θέλετε να πάμε στην καφετέρια; Thélete na páme stēn kaphetéria?

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!