Keelte õppimine
previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  71-80  | Free Android app | Free iPhone app

Home  >   50languages.com   >   eesti   >   afrikaani   >   Sisukord


77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

 


77 [sewe en sewentig]

iets regverdig 3

 

 

 Klõpsa teksti! arrow
  
Miks te torti ei söö?
Ma pean alla võtma.
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma.
 
 
 
 
Miks te õlut ei joo?
Ma pean veel sõitma.
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma.
 
 
 
 
Miks sa kohvi ei joo?
See on külm.
Ma ei joo seda, sest see on külm.
 
 
 
 
Miks sa teed ei joo?
Mul ei ole suhkrut.
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut.
 
 
 
 
Miks te suppi ei söö?
Ma ei tellinud seda.
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud.
 
 
 
 
Miks te liha ei söö?
Ma olen taimetoitlane.
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane.
 
 
 
 
 

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  71-80  | Free Android app | Free iPhone app

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...

Arvake ära, mis keelega tegu on!

______ keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole ______ keel suguluses. ______ keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. ______ keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi.

Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik ______ keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka ______ keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...

previous page  up Sisukord  next page  | Free download MP3:  ALL  71-80  | Free Android app | Free iPhone app

 

Downloads are FREE for private use, public schools and for non-commercial purposes only!
LICENCE AGREEMENT. Please report any mistakes or incorrect translations here.
© Copyright 2007 - 2015 Goethe Verlag Starnberg and licensors. All rights reserved.
Contact
book2 eesti - afrikaani algajatele